Sam on oma lühikese elu jooksul väga palju kaotusi läbi elama pidanud. Tal oli südamesõbranna Samilla, kellega koos nad elasid Valasti külas oma toreda peremehega, oma majas, said käia õues ja elada muretut kassielu. Ühel päeval aga viidi peremees hooldekodusse ning Sam ja Samilla elasid ligi kuu aega üksi. Jah, neid käidi söötmas aga see ei ole enam see. Siis kolisidki nad kassituppa ja meie esimesel kliinikuvisiidil selgus, et Samillal on emakas suur kasvaja. Ta sai steriliseeritud ning läks mitu kuud, nad arenesid ja hakkasid meid usaldama. Kuniks ükspäev Samilla hakkas end halvemini tundma ning kliinikus selgus, et tal on nii maks kui ka muu kõhuõõs kasvajaid täis, mida eemaldada ei saa. Lasime Samillal minna. Sam otsis teda taga ligi nädala, ta oli selgelt näha õnnetu ja soovis nii väga oma sõbrannat tagasi. Tänaseks tundub, et ta on sellega leppinud, et Samillat ei ole enam ja proovib tutvusi nii mõnegi teise kassiga. Sam on vaikne loom, ta ihkab vaid oma kodu ja inimese tähelepanu. Kindlast usume, et Sam võiks minna koos koju teise kassiga või koju, kus on juba teine kass, kes ei ole domineeriv ja suudaks Samiga hellusi jagada ja talle parimaks sõbraks hakata.