Griška tuli meile Koigist koos oma pojaga. Nad elasid tänaval kanalisatsioonitorus kuniks neist meile teada anti ja meie vabatahtlikud neid püüdma läksid. Griska oli algul üsna kuri, ei sallinud ta meid ega ka mitte oma enda poega. Tänaseks on Griska puhul see jäänud samaks, et talle teised kassid ei meeldi. Küll aga on ta õppinud armastama kahejalgseid. Küsib pai, tuleb sülle ning lööb nurru lahti.