Juta tuli meile Tapalt, temaga oli suur mure. Nimelt ta poegis imearmsad punased beebid kuid tal ei olnud grammigi piima. Kahjuks need beebid hukkusid. Juta on ise väga arg ja naljalt ligi ei lase. Meie kassitoas elas ta alguses eestoas koos teistega, ning enamus ajast tähendas see diivaniall magamist, pissimist, kakamist. Hiljuti panime ta aga väiksemasse tuppa, kus on vähem kasse ning seal on edusammud imelise kiirusega tulnud. Ta liigub ringi, ei pelga meid nii palju ja julgeb ka kenasti süüa ja liivakastis käia. Usume, et uues päriskodus võiks temast saada väga tore seltsiline.