Surra-Murra tuli meile Koigi kandist, kus ta elas ühe eramaja territooriumil. Küll aga tuli peale külm talv ning “peremehe” terviski ei olnud kiita ja seega läksime panime oma püügipuuri üles. Ja käes ta oligi – oioi kui tige ja ainult purin ja urin. Ega ta siianigi väga muutunud ei ole aga vähemalt julgeb juba vabalt liikuda ning diivanilgi magada. Sõpru susisejaid on  tal ka hunnikus, eks omasugused hoiavad ikka kokku.