Katja tuli meile Raka2 kolooniast ja oli tohutult õnnetus seisus. Nimelt jäi ta auto rataste alla ning väidetavalt oli siis oma tagakeha tükk aega järgi vedanud ja selliselt vastu pidanud, et ta täna siin üldse on. Kui me ta saime, läksime koheselt kliinikusse ning selgus, et tema puusaluu on kolmest kohast murdunud ja ei olnud veel täiesti kinni kasvanud. Võime vaid ette kujutada, kuidas ta seal valu kannatas. Nüüdseks on tema luudkondid kokku kasvanud, küll aga on selle tagajärjeks mure, mille tõttu on ilmselt Katjale ka raske kodu leida. Nimelt tunneb Katja pidevat vajadust vetsus käia, kord tuleb tal seal midagi aga mõnikord on see ilmselt lihtsalt mingi vajaduse rahuldamise eesmärgil. Lisaks on ka see, et kui tal on kakahäda, siis ta läheb ilusti potile seda tegema, on seal kenasti oma aja ära aga igakord ei jõua tema pisikesed pabulad vetsupotti kukkuda kui ta juba ise arvab, et mission completed ning see junnike kukub alles mõned sammud hiljem põrandale. Riielda teda selle eest ei saa, sest kui ta häda tunneb, ta läheb vetsu. Lihtsalt on tal seal ilmselt palju närvikahjustusi läbielatust ning sinna ei ole lihtsalt mitte midagi parata. Iseloomult on ta superkass, ta kaisutab ja musitab ja ronib kukile. Mängib nagu poleks kunagi vigastada saanud ning teisi kasse armastab samuti.