Anton on sünnilt tänavakõutsik. Inimestega eriti kokku ei ole puutunud kui, siis mitte meeldivatel põhjustel. Muidu igavesti tore ja ponks poiss. Eks sõprust tuleb veel klapitada, aga elu on näidanud, et kõigist “metslastest” kooruvad paikassid. Antoni puhul juba veidi hirm taandunud ja va kahejalgne õudu enam ei tekita.